![\"Vana](\"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/230807_EestiTalu_1.jpg\")
Mul ja v\u00e4ga paljudel mu l\u00e4hedastel on hinge peal see, mida Eesti endale eeskujuks seab ning kuhu suundub, sest paark\u00fcmmend aastat n\u00e4is asi liikuvat paremuse suunas, aga \u00fcha selgemaks saab, et millalgi oleme \u00e4ra p\u00f6\u00f6ranud.<\/p>\n\n\n\n
Nimelt oli keskmine eestlane 90-tel l\u00e4bi viidud kinnisvara tagastamise, aastak\u00fcmneid kogunenud vabadusejanu ning loomuliku ahnuse t\u00f5ttu p\u00f6\u00f6raselt rikas. Jah, meil ei olnud peaaegu \u00fcldse raha ja me ei saanud endale isegi esmaseid kaupu v\u00f5i mugavusi lihtsasti lubada, aga see ei olegi ju rikkus!<\/p>\n\n\n\n
Me vanavanematele kuulusid majad, talud, metsad ning vanematele suvilad, korterid, juba toona vanad Jawad v\u00f5i m\u00f5ned ennes\u00f5jaaegsed trofeeautod ja muu selline, mis sageli meenutas meile endile lihtsalt tolmust ja amortiseerunud kola, aga mida juba 90-tel arenenud naaberriikide ettev\u00f5tlikumad kodanikud kibekiirelt me k\u00e4est klaashelmeste ja m\u00f5ne viinapudeli eest laiali tassima asusid.<\/p>\n\n\n\n
Veel paark\u00fcmmend aastat tagasi oli k\u00f5igi me eesm\u00e4rgiks omada v\u00f5imalikult suurt maja v\u00f5i korterit, soovitavalt hiiglasliku kinnistuga maakodu, autodega pilgeni t\u00e4idetud garaa\u017ee ning kalleid ja ilusaid asju. H\u00e4sti palju kalleid ja ilusaid asju!<\/p>\n\n\n\n
Me olime \u00f5igel teel, sest vara on kapital ja me elame kapitalistlikus \u00fchiskonnas, kus kapital v\u00f5imaldab k\u00f5ike ja selle puudumine ei v\u00f5imalda midagi.
Aga siis tulid kolm asja:<\/p>\n\n\n\n
Esimese vastu ei saa me teha muud kui hoiduda telefone, puhkusereise v\u00f5i oma hobisid “kriipsu peale” v\u00f5tmast ehk saame olla finantseadlikumad, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud kahe punkti osas on suund olnud ning saab ka tulevikus olema selgelt me rahvaesindajate ehk meie endi k\u00e4tes.<\/p>\n\n\n\n
![\"Tuli](\"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/230807_EestiTalu_2.jpg\")
Inimene, kellel on mets, maakodu, garaa\u017e ja auto, mille garaa\u017eis seismise eest ta midagi maksma ei pea, omab vabadust ja v\u00f5imekust K\u00d5IK oma p\u00fcsikulud raskematel aegadel peaaegu nulli l\u00fclitada, kuid ikkagi vastavalt vajadusele asju \u00e4ra teha ja paremate aegadeni hakkama saada.<\/p>\n\n\n\n
Paljud me vanavanemad elasid selliselt \u00e4ra kogu taasiseseisvunud Eesti aja ehk \u00fcle 30 aasta ja suutsid sealjuures osta lastelastele kommi v\u00f5i limonaadi, mis sellest, et pensionist ei oleks nad suutnud maksta pooltki oma laste auto liisingumaksest. Nad kandsid sageli parandatud riideid ja kasutasid pool sajandit vanu igap\u00e4evaesemeid, aga olid tegelikult v\u00e4ga rikkad.
<\/p>\n\n\n\n
Nendest maha j\u00e4\u00e4nud majad ja maad tundusid lastele m\u00f5nikord mure ja koormana, mist\u00f5ttu need “hea hinnaga” \u00e4ra m\u00fc\u00fcdi ja saadud raha eest paremal juhul korteri sissemakse tehti v\u00f5i halvemal juhul uuem auto soetati. Seda ei pidanud tegema, aga mugavuse ja muretuma elu huvides tehti ikkagi. Kuid v\u00e4ga palju selliseid vanavanemaid on elus, v\u00e4ga palju sellist vara on endiselt m\u00fc\u00fcmata ja need inimesed ja pered on keskmise eurooplasega v\u00f5rreldes endiselt rikkad nagu trollid, kuigi nad ei pruugi seda isegi taibata.<\/p>\n\n\n\n
Kui lisame v\u00f5i t\u00f5stame oma riigis varamakse, oleme lisaks muudele p\u00f5hjustele oma rumaluse t\u00f5ttu ise sunnitud v\u00e4ga aeglaselt, aga j\u00e4rjepidevalt \u00fcha enam sellistest rikkustest loobuma, sest me ei suuda ega taha nendega seotud p\u00fcsikulusid halbadel aegadel teenindada. Halbu aegu ei pruugi olla sageli, aga neid on iga inimp\u00f5lve v\u00f5i paari jooksul ja selle tulemusel koonduvad p\u00fcsiv\u00e4\u00e4rtused tasahilju suurt kapitali omavate isikute ja institutsioonide k\u00e4tte.<\/p>\n\n\n\n
Ja kui propageerime, et omand on koormav, piinlik ja halb, loome keskkonna ning v\u00e4\u00e4rtushinnangud, kus varast loobumine muutub kodanike jaoks \u00fcha lihtsamaks ja meeldivamaks.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/230807_EestiTalu_3.jpg\")
Samas inimene, kellel puudub omand ehk vara, peab iga jumala p\u00e4ev m\u00f5tlema, kuidas lisaks toidule oma \u00fc\u00fcri- ja laenumaksed \u00e4ra teenindada ning selleks, et seda teha, m\u00fc\u00fcb parema puudumisel pidevalt enda eluaega, vaeva ja tervist. Isegi kui ta ei m\u00fc\u00fc seda nii jubedatel tingimustel nagu sajand tagasi, teeb ta seda ikkagi v\u00e4hem v\u00f5i rohkem liiga odavalt, sest on selleks sisuliselt sunnitud ning majanduse seisukohalt kehvematel aegadel saab teda alati ka rohkemaks sundida.<\/p>\n\n\n\n
Ja siis ei eristu ta milleski p\u00e4risorjast, kes on sunnitud pidevalt v\u00e4\u00e4rtust looma ning on “kasutu koorem” kui ta seda ei tee.<\/p>\n\n\n\n
Seega isegi kui sealsete kodanike n\u00e4iline heaolu meid eksitab, on olukord, kuhu juhtivad L\u00e4\u00e4ne-Euroopa (ja Skandinaavia) riigid aastak\u00fcmnete jooksul on j\u00f5udnud, t\u00e4ielikult vale ning selleni viivad protsessid kasulikud peamiselt suurkapitalile, kuid mitte kodanikele.<\/p>\n\n\n\n
Me ei tohi lisada makse, mis aitavad kaasa varade konsolideerumisele, olgu selleks kinnisvara, antiik, vanatehnika v\u00f5i isegi luksusesemed ja pigem tasub pidevalt propageerida p\u00fcsivaradesse investeerimist ning eeskujuks ja uhkuseks seada omanikutunnet ning oma asjade eest h\u00e4sti hoolitsemist. Me peaksime tahtma teha nii, et v\u00f5imalikult paljudel me riigi kodanikel on v\u00e4\u00e4rtust s\u00e4ilitavaid varasid ja mitte hoolima sellest, kas neid on v\u00e4he v\u00f5i palju, vaid keskenduma sellele, et neid oleks, alles j\u00e4\u00e4ks ja juurde tekiks, sest siis muutub iga sisser\u00e4ndaja me riigi kodanike jaoks v\u00f5imalikuks tuluallikaks, mitte ekspluataatoriks ning kodanikud saavad endaga hakkama, saavad headel aegadel uhkusega panustada riigieelarvesse ja ei pea isegi kehvematel aegadel toetusi k\u00fcsima. Nii j\u00e4\u00e4b eestlastele me rikkus alles ja selle kasutamine muudab rikkaks ka Eesti Vabariigi.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/230807_EestiTalu_4.jpg\")
Ma tean, et meid narritakse n\u00fc\u00fcd ja siis “ebav\u00f5rdsust soosiva poliitika” ehk v\u00e4heste varamaksude v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilise omandi eelistamise eest ja me peale n\u00e4idatakse n\u00e4puga, aga neid n\u00e4ppe suunab ja \u00e4ssitab sageli inimlikku kadedust \u00e4ra kasutades omakasup\u00fc\u00fcdlik kapital ning teiste riikide ja institutsioonide mure oma konkurentsiv\u00f5ime v\u00e4henemise p\u00e4rast. See on hirmust ja kadedusest ajendatud kisa, mida ei tohiks kuulata, sest varade koondumine v\u00e4heste suuromanike k\u00e4tte on m\u00e4rksa suuremaks ohuks Eesti julgeolekule v\u00f5i rahva p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4misele kui halb naaber v\u00f5i noormeeste v\u00e4hene soov kaevikus surra.<\/p>\n\n\n\n
Kui me \u00fcldse saame veel valida, \u00e4rme l\u00e4he seda teed, sest sealt ei ole v\u00f5imalik rahumeelselt tagasi tulla. J\u00e4\u00e4me parem rikkaks edasi!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"