{"id":268,"date":"2010-02-12T15:43:31","date_gmt":"2010-02-12T13:43:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.rahakool.ee\/finantsblogi\/?p=268"},"modified":"2010-02-12T15:43:31","modified_gmt":"2010-02-12T13:43:31","slug":"kuidas-surmahirm-onnelikuks-teeb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/2010\/02\/12\/kuidas-surmahirm-onnelikuks-teeb\/","title":{"rendered":"Kuidas surmahirm \u00f5nnelikuks teeb"},"content":{"rendered":"

\"\"Ma olen v\u00e4ga \u00f5nnelik inimene! Paljude jaoks on m\u00f5nikord isegi arusaamatu, kuidas see nii olla saab, kuid v\u00f5in kinnitada, et iga p\u00e4ev ja iga tund,\u00a0ka n\u00e4rveerides, olles pahas tujus ja v\u00e4sinud, olen ma sisimas ikkagi v\u00e4ga \u00f5nnelik. Samal ajal v\u00f5ibolla ei olegi p\u00e4ris\u00a0normaalne, et m\u00f5tlen iga p\u00e4ev keskmiselt korra tunnis surmale ja kardan seda k\u00f5ige rohkem \u00fcldse, sest ma tean, et see nagunii kunagi tuleb (v\u00f5ibolla peaks ps\u00fchholoogi poole p\u00f6\u00f6rduma?). See hirm enese ja l\u00e4hedaste p\u00e4rast\u00a0on pidev ja \u00e4ngistav\u00a0ning ainu\u00fcksi teadmine, et ma olen elus ja minul ega\u00a0mulle kallitel inimestel\u00a0ei ole teadaolevalt midagi viga, teeb mind igal ajahetkel tohutult \u00f5nnelikuks<\/strong><\/span>.<\/p>\n

M\u00f5nede arvates muudab see mind pealiskaudseks, sest ma ei l\u00e4he kuigi kergesti n\u00e4rvi, ei muretse millegi p\u00e4rast kuigi t\u00f5siselt\u00a0ja nii veider kui see ka ei n\u00e4iks – isegi t\u00fclitsen \u00f5nnelikuna. See on nii, sest k\u00f5ik probleemid tunduvad mulle v\u00f5rreldes elu tegeliku probleemiga<\/span> naeruv\u00e4\u00e4rselt t\u00fchise pinnavirvendusena. \u00d5nn ei peitu asjades v\u00f5i hetkeemotsioonides ja\u00a0\u00f5nne ei ole m\u00f5tet otsida kaugelt. See on iga\u00fches eneses ja ei s\u00f5ltu absoluutselt varanduslikust olukorrast, sotsiaalsest staatusest, t\u00f6\u00f6pingetest ega perekonnaseisust. \u00d5nn on see, kui meil ja meie l\u00e4hedastel on veel v\u00f5imalik koos elada, sest kohe-kohe saab see eba\u00f5iglaselt l\u00fchike elu otsa ja sellest saatusest ei ole kellelgi p\u00e4\u00e4su.<\/p>\n

\u00dchest k\u00fcljest on selline pidevas hirmus elamine tohutult kurnav, kuid teisest k\u00fcljest aitab see elu v\u00e4\u00e4rtust hinnata, olla \u00fcle rahast, edukusest, konkurentsist ja muust h\u00e4irivast, mis meie tegevust tavaliselt p\u00e4rsivad. See aitab v\u00e4hendada teisi hirme, mis omakorda\u00a0t\u00e4hendab suuremat riski- ja tegutsemisjulgust.\u00a0Asi seegi. \u00dchtlasi aitab see hirm l\u00f5pu ees\u00a0n\u00e4ha, kui t\u00f5eliselt v\u00e4he on iga\u00fchel aega oma eesm\u00e4rkide realiseerimiseks ning sunnib tegelema peamiselt oluliste asjadega ja v\u00e4ltima t\u00fchiseid. Kusjuures asjade olulisus ehk prioriteetsus on pikas perspektiivis samuti hoopis teistsugune, olles rohkem seotud inimeste ja arenguga kui operatiivsete tegevustega. Lihtne n\u00e4ide. M\u00f5eldes kellegi s\u00fcnnip\u00e4evale v\u00f5ib hetkeemotsiooni ajel\u00a0olla t\u00e4na tohutult\u00a0kiiresti tarvis talle leida sobiv kingitus. Samas\u00a0pikemas perspektiivis on kingitus t\u00e4iesti m\u00f5ttetu ja asjatu n\u00e4rvikulu\u00a0– oluline on see inimene ja temaga kokku saamine.<\/p>\n

Samuti on m\u00f5ttetud k\u00f5ik toimingud, mis keskenduvad olemasoleva olukorra s\u00e4ilitamisele, mitte uue loomisele, sest igat olukorda on v\u00f5imalik s\u00e4ilitada ainult selle l\u00fchikese aja jooksul, mil me elame ja p\u00e4rast seda on juba \u00fcksk\u00f5ik, kas me seda tegime v\u00f5i mitte. S\u00e4ilitajaid ei m\u00e4letata, sest nad ju “ei teinud elu jooksul midagi”. Seega ainult uute olukordade ja tasemete loomise l\u00e4bi saab saavutada seda, et meie tegevuse tulemus pakub\u00a0j\u00e4\u00e4jatele rahulolu veel p\u00e4rast seda, kui ise lahkunud oleme. Ja oi kui v\u00e4he on selleks aega.<\/p>\n

Muidugi ei\u00a0saa ma konkreetselt enda n\u00e4itel\u00a0\u00f6elda, et oleksin t\u00e4nu\u00a0\u00f5nnelik olemisele\u00a0oma elule seatud eesm\u00e4rgid t\u00e4itnud. Kaugel sellest. Kuid miskip\u00e4rast n\u00e4ib, et v\u00e4hemalt m\u00f5ned \u00f5nnestunud teod ja toimingud v\u00f5ib julgelt kirjutada selle arvele, et olen peaaegu kogu elu\u00a0olnud \u00f5nnelik. Sellist tendentsi on kinnitanud paljud erinevalt minust omal alal t\u00f5eliselt edukad inimesed, sh Michael Schumacher, kes on \u00f6elnud, et tema edu saladuseks v\u00f5ib olla suures osas lisaks p\u00fchendumusele\u00a0enesega rahulolu ja \u00f5nnelik olek. Samuti leiab asjast huvitatu k\u00fcmneid uuringuid, mis seda n\u00e4htust\u00a0kinnitavad.<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd loogikat rakendada, siis j\u00e4relikult peab ikkagi \u00e4raspidiselt paika v\u00e4ljend, et rikkuses peitub \u00f5nn, sest selleks, et rikkust koguda, tuleb\u00a0suure t\u00f5en\u00e4osusega\u00a0olla \u00f5nnelik (ja seda mitte “vedamise” m\u00f5ttes). \u00c4rgem saagem valesti aru – \u00f5nn ei t\u00e4henda siinkohal “r\u00f5\u00f5msat meelt” v\u00f5i “head tuju” ega “\u00f5nnelikku k\u00e4tt” lotom\u00e4ngus!\u00a0\u00d5nne definitsioon\u00a0ja m\u00f5iste\u00a0on\u00a0kindlasti liiga keeruline ja mitmetahuline selle t\u00e4ielikuks m\u00f5istmiseks, kuid mida vanemaks saan, seda enam n\u00e4ib paika pidavat juba lapsena kohale j\u00f5udnud m\u00f5te, et t\u00f5eline \u00f5nn\u00a0v\u00f5ib olla\u00a0surma puudumise v\u00e4\u00e4rtuse tunnetamine<\/span>.<\/p>\n

PS! V\u00e4idetavalt keeras ka Lenin revolutsiooniga vindi \u00fcle, sest teadis, kui v\u00e4he on tal aega\u00a0j\u00e4\u00e4nud. Elab siiani.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00d5nn on olla elus. Continue Reading... \"Kuidas surmahirm \u00f5nnelikuks teeb\"<\/span><\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[7],"tags":[78,134,329,348,399,411],"class_list":["post-268","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-juhuslikud","tag-edu","tag-hirm","tag-onn","tag-pingutus","tag-rikkus","tag-saatus","no-post-thumbnail"],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}