{"id":538,"date":"2010-06-16T15:44:48","date_gmt":"2010-06-16T12:44:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.rahakool.ee\/finantsblogi\/?p=538"},"modified":"2010-06-16T15:44:48","modified_gmt":"2010-06-16T12:44:48","slug":"kui-suur-on-minu-rikkus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/2010\/06\/16\/kui-suur-on-minu-rikkus\/","title":{"rendered":"Kui suur on minu rikkus?"},"content":{"rendered":"

Paari kuu eest\u00a0kirjutasin Rahakooli artikli sellest, et pered v\u00f5iksid \u00fche p\u00f5hilise v\u00f5tmen\u00e4itajana anal\u00fc\u00fcsida seda, kui suur on nende omakapital. \u00c4sja edukalt Tartu \u00dclikooli kaug\u00f5ppe raames\u00a0l\u00f5petatud kursus “Eraisiku Finantsplaneerimine” t\u00f5i aga\u00a0m\u00f5istetesse teatavat selgust, sest tegelikult ei nimetata eraisiku finantsidest r\u00e4\u00e4kides \u00e4rirahanduse m\u00f5istes omakapitali p\u00e4ris selliselt ning levinud on hoopis m\u00f5iste nimega Rikkus<\/strong>.<\/p>\n

Seega me ei r\u00e4\u00e4gi enam rikkusest<\/strong> vaimses v\u00f5i mingis umbm\u00e4\u00e4rases ja laialivalguvas m\u00f5ttes, vaid m\u00f5tleme selle\u00a0termini\u00a0all\u00a0konkreetselt m\u00f5\u00f5detavat indikaatorit, mis on \u00fcks peamisi n\u00e4itajaid pere rahaasjade k\u00e4sitlemisel.<\/p>\n

Nagu ka minu poolt varasemalt kirja pandud, kujuneb pere rikkus<\/strong> sellise valemi j\u00e4rgi:<\/p>\n

Rikkus <\/span>= Varad<\/span> – Kohustused<\/span>
\n<\/strong>
\nSeega on rikkus<\/strong> k\u00f5ik see, mis j\u00e4\u00e4b minu perele j\u00e4rgi siis, kui ma t\u00e4na\u00a0k\u00f5ik oma varad maha m\u00fc\u00fcn ja kohustused likvideerin\u00a0ehk maakeeli\u00a0v\u00f5lad \u00e4ra maksan.<\/p>\n

Selge see, et v\u00e4ga tore oleks omada positiivset rikkust<\/strong> ehk olukorda, kus k\u00f5igi v\u00f5lgade tasumisel j\u00e4\u00e4b mu perele veel oluliselt raha j\u00e4rele, mille eest v\u00f5ib soetada uut vara elamaks kohustusteta. Paraku mulle n\u00e4ib, et praegusel ajal on olukord selline, kus k\u00f5ik pered seda \u00f6elda ei saa ja seet\u00f5ttu hakkasin ka ise hirmuhigi laubalt p\u00fchkides arvutama oma pere\u00a0rikkust<\/strong>. V\u00f5ib ju olla nii, et kuna soetasin n\u00e4iteks oma maat\u00fckid vahetult enne majanduskriisi v\u00f5i selle algstaadiumis, on nende v\u00e4\u00e4rtus sedav\u00f5rd langenud, et pangale k\u00f5ik v\u00f5lad \u00e4ra makstes, on meie rikkus<\/strong> juba negatiivne – ehk minu varade v\u00e4\u00e4rtus ei kata k\u00f5iki minu kohustusi.<\/p>\n

Olukorrast\u00a0selge pildi\u00a0saamiseks\u00a0panin ritta k\u00f5ik oma varad ning nende taha m\u00f5istliku ehk realistliku m\u00fc\u00fcgiv\u00e4\u00e4rtuse. Kusjuures oma hobiautode v\u00e4\u00e4rtust hindasin oluliselt alla ning l\u00e4htusin sisuliselt kiirm\u00fc\u00fcgihinnast, millega t\u00f5en\u00e4oliselt \u00f5nnestub maksimaalselt paari n\u00e4dalaga k\u00f5ik nad realiseerida. Samuti hindasin oma kinnisvarade v\u00e4\u00e4rtust v\u00e4ga konservatiivselt, sest praegusel ajal pole ilmselt lootustki maalappe v\u00f5i korterit\u00a0minu jaoks aktsepteeritava\u00a0hinnaga m\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Tabel minu varadest n\u00e4gi v\u00e4lja umbes selline, kuid kodurahu huvides asendasin siinkohal summad x-dega:
\n\"\"<\/p>\n

\u00dchtlasi olgu mainitud, et hobiautod pole siinkohal selles m\u00f5ttes hobiautod, mille peale sageli\u00a0kulutatakse terve varandus ning mis iial omahinda tagasi ei teeni. Tegemist on rangelt investeeringutena k\u00e4sitletavate autodega, mille puhul loodan nende v\u00e4\u00e4rtuse ajas kasvamist. Kusjuures, seda blogipostitust kirjutades tuli v\u00e4lja, et olin algselt oma garaa\u017eikohad sootuks unustanud ning seega on tegu igati meeldiva t\u00e4iendusega. \u00dchtlasi n\u00e4itab see taaskord, kui oluline on \u00fcsna sageli oma varalisele seisule m\u00f5elda, sest\u00a0vastasel juhul ei pruugi ka m\u00f5ni ilmaasjata rikkust<\/strong> v\u00e4hendav aspekt \u00f5igel ajal meenuda.<\/p>\n

Edasi panin ritta k\u00f5ik oma v\u00f5lad ehk kohustused ja sain sellise ebameeldiva tabeli:
\n\"\"<\/p>\n

Kohustused \u00fclaltoodud tabelis on m\u00f5istagi pangalaenude jms laenude j\u00e4\u00e4gid ilma tulevikus makstavate intressidega.<\/p>\n

Oma pere\u00a0rikkuse<\/strong> v\u00e4lja selgitamiseks ei ole n\u00fc\u00fcd vaja teha muud, kui lahutada varade summast kohustuste summa ning saada teada karm t\u00f5de. Selgus, et kuigi meie pere puhul k\u00f5ige hullemat ei juhtunud ning meie rikkus<\/strong> on endiselt plusspoolel, ei ole rahuloluks mingit p\u00f5hjust. Pigem vastupidi – teadmine, et meile j\u00e4\u00e4b raha k\u00f5igi varade realiseerimisel ja kohustuste tasumisel j\u00e4rgi v\u00e4hem kui on praegu meie kohustuste kogusumma, teeb\u00a0p\u00e4ris murelikuks.<\/p>\n

Oleksin rahul, kui meie rikkuse<\/strong> osakaal k\u00f5igist varadest oleks \u00fcle 50% ehk enamus meie varadest kuuluks p\u00e4riselt meile. Paraku see t\u00e4na nii ei ole ja kogu meie pere maisest varast v\u00f5ivad pangad v\u00f5i teised v\u00f5lausaldajad igal hetkel vabalt \u00fcle poole endale v\u00f5tta. Selle iseloomustamiseks sobib h\u00e4sti alltoodud graafik, mille n\u00e4gemine minus meeldivaid tundeid ei tekita:
\n\"\"<\/p>\n

M\u00f5istagi tunneksin ennast oluliselt paremini, kui saaksin \u00f6elda, et graafikust n\u00e4htavad kohustused on suures osas v\u00f5etud finantsv\u00f5imendusega tulude genereerimiseks. V\u00f5imendus t\u00e4hendaks sisuliselt seda, kui ma oleksin need kohustused v\u00f5tnud selleks, et teenida selle rahaga\u00a0abil rohkem tulu\u00a0kui kulutan kohustuste teenindamiseks\u00a0ehk laenude intressidele.\u00a0See t\u00e4hendaks, et \u00fcksk\u00f5ik milline on minu rikkus<\/strong> t\u00e4na, genereeriksin ma kasutada v\u00f5etud rahaga endale oluliselt positiivset rahavoogu ning liiguksin seega j\u00f5udsamalt rikkuse<\/strong> suurenemise suunas. Antud juhul see aga nii ei ole.<\/p>\n

Meie pere laenud on v\u00f5etud t\u00e4naseks peamiselt v\u00e4ga pikaajaliste investeeringute tarbeks ning seet\u00f5ttu liigume me rikkuse<\/strong> suurenemise suunas\u00a0\u00fcsna aeglaselt\u00a0vaid kahel viisil:<\/p>\n

1.\u00a0Igakuise pere-eelarvest\u00a0tekkiva\u00a0s\u00e4\u00e4stu abil<\/strong>, mis koguneb vaikselt minu ja minu abikaasa pangaarvele ja mis sisuliselt on see, mis meil igas kuus\u00a0palgast \u00fcle j\u00e4\u00e4b. Ei saa \u00f6elda, et progress selles vallas kuigi kiire oleks, sest endiselt esineb p\u00e4ris oluliselt negatiivseid kuid:
\n\"\"<\/p>\n

2.\u00a0V\u00e4hendades pidevalt\u00a0igakuiselt kohustusi<\/strong>, tasudes pangalaenude p\u00f5hiosa.
\nKuidas seda selgitada? Kui t\u00e4na maksab minu korter n\u00e4iteks 100 000 krooni ja pangalaenu j\u00e4\u00e4k on 55 000 krooni, teeb see\u00a0minu rikkuseks<\/strong> sellises n\u00e4ites hetkel 100 000 – 55 000 = 45 000 krooni<\/strong>. J\u00e4rgmisel kuul maksab minu korter suure t\u00f5en\u00e4osusega endiselt 100 000 krooni, kuid vahepeal olen \u00fche laenumaksega v\u00e4hendanud pangalaenu j\u00e4\u00e4ki n\u00e4iteks 1 000 krooni v\u00f5rra. Minu rikkus<\/strong> on seega tuhande krooni v\u00f5rra kasvanud, sest seda uuesti arvutades saame tulemuseks 100 000 – 54 000 = 46 000 krooni<\/strong>.<\/p>\n

Selline aeglane rikkuse<\/strong> suurendamine kuigi kaugele ei vii. Seet\u00f5ttu oleks m\u00f5islik, kui l\u00e4hiajal lisanduksid\u00a0meie rikkuse<\/strong> kasvatamisel j\u00e4rgmised tegurid:<\/p>\n

3. Tulud investeeringutelt.<\/strong> N\u00e4iteks dividendid Tallinna b\u00f6rsi aktsiatelt, mis mu aktsiaportfellis sisalduvad\u00a0v\u00f5i intressid hoiustelt vms investeerimist\u00f6\u00f6riistadest. T\u00f5e huvides\u00a0tuleb \u00f6elda, et mingit mikroskoopilist tulu on sel aastal mu aktsiad dividendide n\u00e4ol peamiselt t\u00e4nu Tallinna Vee erakordselt suurele dividendile ka andnud. Siiski tuleks kahtlemata tulusid investeeringutelt\u00a0paremate tulemuste huvides j\u00e4tkuvalt kasvatada.<\/p>\n

4. Tulud ettev\u00f5tlusest.<\/strong>\u00a0V\u00f5ib ju \u00f6elda, et\u00a0on p\u00e4ris\u00a0raske suurendada ettev\u00f5tlustulusid seniseid palgatulusid oluliselt muutmata. Siiski on ka siin samme, mida saaks ja\u00a0tuleks kiiremini astuda.<\/p>\n

Summeerimaks seda, miks ma selle rikkuse<\/strong> uurimise siinkohal \u00fcldse nii pikalt ja igavalt\u00a0lahti kirjutasin, v\u00f5in julgelt\u00a0\u00f6elda, et kui ma ise oma rikkusest<\/strong> ei huvitu, siis keegi teine ei tee seda ammugi. Ainu\u00fcksi m\u00f5tlemine sellele teemale annab nii palju motivatsiooni paremini hakkama saamiseks, et juba selle p\u00e4rast tasub oma rikkuse <\/strong>kaardistamine vabal momendil\u00a0ette v\u00f5tta ja aegajalt selle juurde tagasi p\u00f6\u00f6rduda positiivsel v\u00f5i negatiivse arengu n\u00e4gemiseks. Soovitan k\u00f5igile!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paari kuu eest\u00a0kirjutasin Rahakooli artikli sellest, et pered v\u00f5iksid \u00fche p\u00f5hilise v\u00f5tmen\u00e4itajana anal\u00fc\u00fcsida seda, kui suur on nende omakapital. \u00c4sja…<\/span> Continue Reading... \"Kui suur on minu rikkus?\"<\/span><\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[8],"tags":[81,153,154,193,205,399,486,521],"class_list":["post-538","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-eelarve","tag-lihtsalteelarve","tag-investeering","tag-investeeringud","tag-kinnisvara","tag-kohustused","tag-rikkus","tag-tulevik","tag-vara","no-post-thumbnail"],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/538","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=538"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/538\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=538"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=538"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=538"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}