{"id":71,"date":"2009-12-04T14:43:40","date_gmt":"2009-12-04T12:43:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.rahakool.ee\/finantsblogi\/?p=71"},"modified":"2009-12-04T14:43:40","modified_gmt":"2009-12-04T12:43:40","slug":"noukogude-eesti-heliredel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/2009\/12\/04\/noukogude-eesti-heliredel\/","title":{"rendered":"N\u00f5ukogude Eesti heliredel"},"content":{"rendered":"

\"20091204_Notes\"\u00dcks seni vastuseta k\u00fcsimus, mis mind on aastaid vaevanud, tuleneb minu koolip\u00f5lvest ja sellel pole finantsiga midagi pistmist. Nimelt ei k\u00e4inud ma inglisekeele ega matemaatikaklassis. Minu kutsumus\u00a0p\u00e4rast lasteaia edukat l\u00f5petamist\u00a0oli hoopis muusika ning seet\u00f5ttu tegin katsed\u00a0ja p\u00e4\u00e4sesin Tartu 16. keskkooli muusikaklassi. Hiljem muutus see klass seoses t\u00f5igaga, et meie klassis oli t\u00f5siseid muusikapuravikke vaid paar t\u00fckki keskkooli osas suuremalt jaolt majandusklassiks. T\u00f5si, teistest klassidest tuli palju \u00f5pilasi juurde, kuid valdav enamus nn muusikuid muutus korrapealt majandusinimesteks ja v\u00f5ibolla oleks meil sellest tulenevalt olnud head eeldused muusika\u00e4ris l\u00e4bi l\u00f6\u00f6miseks, kuid mitte sellest ei tahtnud ma t\u00e4na r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Mind on aastaid vaevanud hoopis probleem, et miks mina tean heliredelit niimoodi: JO-LE-MI-NA-SO-RA-DI-JO, samal ajal kui\u00a0v\u00e4ga paljud\u00a0minu ajastukaaslased tavaklassidest ja ka vanemad inimesed\u00a0r\u00e4\u00e4givad ja laulavad: DO-RE-MI-FA-SOL-LA-SI-DO. No teate k\u00fcll: “DO on t\u00e4htsaim teiste seas, RE on naaberastmeks tal…” jne. Mina \u00f5ppisin p\u00e4riselt ka, et “JO on t\u00e4htsaim” ning DO t\u00e4htis olemisest ei tea ma suurt\u00a0midagi. Miks nii?<\/p>\n

Selgub, et sellele k\u00fcsimusele on vastus t\u00e4iesti juhuslikult \u00fche teise artikli osana internetiavarustes siiski olemas ning JO-LE-MI n\u00e4ol ei ole tegemist mingi N\u00f5ukogude Liidu heliredeliga, nagu ma m\u00f5nikord k\u00fclma s\u00f5ja ajastu\u00a0lapsena kahtlustasin, vaid Eestis kasutatava ainsa ametliku relatiivse helireaga ning h\u00e4stituntud DO-RE-MI on lihtsalt rahvasuus levinud mitteametlik “v\u00e4lismaa versioon” samast asjast, mis paraku on isegi\u00a0levinum kui see, mida p\u00e4riselt koolis \u00f5petatakse ja \u00f5petama peaks. Link sellele asjale valgust heitnud Merike Toro artiklile, millest selgub JO-LE-MI ajalugu,\u00a0on siin: http:\/\/haridus.opleht.ee\/Arhiiv\/022005\/lugu9.pdf<\/a><\/p>\n

Tuleb v\u00e4lja, et selle relatiivse heliredeli ajalugu ulatub 1964. aastasse, kui Eesti muusika\u00f5petajad, koorijuhid ja heliloojad osalesid Budapestis toimunud kuuendal\u00a0ISME (The International Society of Music Education<\/em>) konverentsil, kus muuhulgas\u00a0tutvustati Ungarist p\u00e4rit relatiivset noodilugemiss\u00fcsteemi ja selle eeliseid. Konverentsilt naasnuna otsustasid Eesti juhtivad muusikaajud (eriti k\u00e4ib l\u00e4bi Heino Kaljuste nimi) s\u00fcsteemi ka siin koheselt kasutusele v\u00f5tta. \u00dchtlasi pean muusikaklassis k\u00e4ia saamise eest sama seltskonda t\u00e4nama, sest ka muusika s\u00fcvaklasside rajamise idee ja samal aastal k\u00e4ivitatud reform, millega asi teoks tehti, tulenes otseselt 1964. aasta konverentsi m\u00f5jutustest. Aga miks ikkagi\u00a0just “JO-LE-MI”? Heino Kaljuste pakkus, et Eestis tuleb leiutada p\u00e4ris\u00a0oma relatiivne heliredel, et ei tekiks segadusi absoluutse helirea (c,d,e,f…) ja samuti osaliselt kasutusel olnud relatiivse (do,re,mi…)\u00a0vahel. Venno Laul, kes samuti sellel konverentsil Budapestis osales, n\u00f5ustus kohe uue ja p\u00e4ris oma s\u00fcsteemi leiutamisega, sest silbid tuli valida \u00fchtlasi nii, et nendest ei saaks rumalaid s\u00f5nu kombineerida, mida lapsed osavasti \u00e4ra kasutaksid.<\/p>\n

Nii need kaks meest eestikeelse heliredeli astmete nimetused juba samal aastal v\u00e4lja m\u00f5tlesidki ja Merike Toro artiklis on kirjas, et veel 1964. aasta septembris, kui esimene muusika s\u00fcvaklass oli juba t\u00f6\u00f6s, pakuti viimasel hetkel m\u00f5nede allikate poolt v\u00e4lja, et heliredel v\u00f5iks olla hoopis selline:\u00a0“ja, le, mi, ni, ro, su, wa, ja”. Nii see siiski ei l\u00e4inud ja ametlikud muusika\u00f5pikud kannavad endas ikkagi k\u00e4em\u00e4rke ja relatiivse heliredeli astmeid: “jo, le, mi, na, so, ra, di, jo”. K\u00f5igis Eesti koolides hakati laulma sama s\u00fcsteemi j\u00e4rgi ja ka tavaklassides on antud heliredel kasutusel. Rohkem k\u00fcsimusi ei ole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eestlased jagunevad laias laastus kaheks. Need, kes teavad, et JO on k\u00f5ige k\u00f5vem vend ja need, kes oskavad DO-st rohkem lugu pidada. Sain n\u00fc\u00fcd teada, miks see nii on. Continue Reading... \"N\u00f5ukogude Eesti heliredel\"<\/span><\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[12],"tags":[130,162,310],"class_list":["post-71","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-vastuseta","tag-heliredel","tag-jo-le-mi","tag-muusikaklass","no-post-thumbnail"],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.finantsblogi.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}