Kui kurkide ja Leningradi aeg otsa hakkas saama, oli siililegi selge, et raha kaotab v\u00e4\u00e4rtust iga hetkega, mis ta sul olemas on. Rublad mitte ei sulanud, vaid aurustusid rahva k\u00e4es. Seet\u00f5ttu ostis isa koju ehitusmaterjale, seadmeid jms, mis roostetasid aeglasemalt kui rublad. T\u00f6\u00f6tajate palgad muutusid NL kokkuvarisemise ajal ja\u00a0j\u00e4rel reaalselt nii v\u00e4ikeseks, et neid oleks pidanud\u00a0politseiga taga otsima. Mitte keegi ei elanud palgat\u00f6\u00f6st. Ja ma olen \u00f5nnelik, et olen elanud sellel perioodil, sest ilmselt k\u00f5ik need isa poolt tehtud taksos\u00f5itmised (sel hetkel juba Lada 08 ehk Sputnikuga), Venemaalt telekate m\u00fc\u00fcgiks toomised jms asjalikud v\u00f5i v\u00e4hem asjalikud\u00a0\u00e4riotsad juurutasid kindlad teadmised kasumist, riskist ja muust t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas v\u00e4ga h\u00e4davajalikust. Rikkust see k\u00f5ik meie majja ei toonud, kuid \u00e4\u00e4retult raske ja Eesti rahva jaoks vaese perioodi aitas edukalt laostumata \u00fcle elada.<\/p>\n
Ma arvan, et kusagilt sellest ajast hakkasid ka minu ja mu venna ajuk\u00e4\u00e4rudes juurduma vahvad “\u00e4rim\u00f5tted” ja idanes plaan omandada eeskujulikult selle m\u00e4ngu reeglid, et elus edukalt hakkama saada. Oli ju n\u00e4ha, et palgat\u00f6\u00f6ga \u00e4ra ei ela, mist\u00f5ttu v\u00e4hegi elatava elustandardi saavutamiseks peab teenima lisa. Peab \u00fctlema, et oma m\u00f5tete realiseerimisega me v\u00e4ga kaugele ei j\u00f5udnud. Ilmselt olime ikka alles lapsed ja seet\u00f5ttu p\u00e4riselt ka\u00a0\u00fcks p\u00f5lvkond “tegijatest” maas. Tegijate all pean silmas t\u00e4naseks 40-seid inimesi, kes oskasid N\u00f5ukogude Liidu lagunemise j\u00e4rel tekkinud v\u00f5imalusi juba t\u00e4iskasvanu pilguga vaadelda ja enda huvides t\u00f6\u00f6le panna, sest Eesti riik hakkas arenema sellise kiirusega, et ole ainult mees ja kasuta juhuseid. Aga huvitavad ajad ootasid ees iga\u00fcht sellegi poolest…<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"