Aktsiaportfell – Lehekülg 5

Kogutud mõtted meie pere aktsiaportfelli liikumisest.

Tagasi veebruaris, juhhei!

Juhhei selles mõttes, et vahepeal oli mu portfelli väärtus tänu tagasilöökidele isegi korraks tagasi jaanuaris. Viimasel kahel nädalal on toimunud sellist lammutamist Tallinna börsil, mida ma ka oma hullemates ootustes ette näha ei osanud.

Üleelmisel nädalal langes mu portfell 8,35%, mis teeb ikka täitsa mitu tuhat krooni. Eelmise nädala teisipäeval läks veel hullemaks ja päevaga kukkus portfelli väärtus 4,6%. Edasi suund pisut paranes ja nädala 22 lõpuks olin eelmise reedega võrreldes miinuses “ainult” 1,6%.

See kõik ei ole üldse lahe ja pean tänama õnne, et mul raha otseselt tarvis ei ole, sest kui praegu oma aktsiad müüa, oleksin pisut üle kuu ajaga hävinud portfelli tipust peaaegu 15 000 krooniga. Kuid ma ei heidaks meelt, sest pikaajaliselt ei paista ettevõtted veel siiski pille kokku pakkivat ning ma arvan, et mingi taastumine peaks taaskord tulema. Ükskõik, mida teeb euro või eurotsoon tervikuna – kuni säilib Euroopa Liit ja piirkonnas rahu, on majanduskasv pikas perspektiivis vältimatu.

Lihtsalt vahekokkuvõtteks tahaks ära mainida, et seni kõige mõttetum investeering on olnud Ekspress Grupi aktsiate soetamine, sest selle ettevõtte aktsiahind on täna ligi 18% madalamal kui soetamise hetkel. Samuti ootaks põnevusega, et kas Baltika siis ikkagi läheb pankrotti ära või mis saab, sest niisugune vindumine on väga igav – sama hästi oleks võinud raha taskus kaasas kanda. Kõigi teiste investeeringutega võin seni vaatamata viimase aja probleemidele päris rahul olla.

Aga ei maailma negatiivsus minu optimismi murra. Panustan endiselt tõusule. Ma ei julge ennustada, aga loota võib ikka ning loodan, et sel nädalal olen paari protsendiga jälle plussis. Elame näeme.

Nädal plussis ka laskuvas joones

Imeline 19. nädal on mööda saanud ja aeg kokkuvõteteks. Võib arvata, et esmaspäeval said kohalikud teada, mida kolmapäeval Euroopa Komisjoni raportis öeldakse. Aga võibolla läks sel päeval ralliks lihtsalt selle pärast, et oli vaja viimase hetke positsioonid sisse võtta. Igatahes kasvas päevaga minu aktsiaportfell 4,7% ja kõik edasised päevad kulges rahulikult langevas joones. Nädal õnnestus siiski esmaspäevast saadud tõuke pealt 1,38% plussis lõpetada, mis on kaugelt vähem kui prognoositud.

Ülehindasin ilmselt seda, kui palju meie eurolootusest on juba tänastesse aktsiahindadesse kirjutatud. Siiski ei saa möödunud nädal mind kuidagi pessimistiks muuta ja ma arvan, et raha hakkab Tallinna börsile ka edaspidi tilkuma. Loodame, et ka institutsionaalne raha, sest see on teatavasti Tallinna jaoks tohutu enamasti ka siis, kui vastavate institutsioonide jaoks investeeringud väga suured ei ole.

Nädalaga kasvas enim minu portfellis Tallinna Kaubamaja aktsia (+4,27%). Ainsaks paigalseisjaks legendaarne tammuja, Baltika (+0,00%). Langejaid ei leidunud.

Möödunud nädal oli paljude arenenud riikide jaoks tänu pühadele ebanormaalselt lühike ning loodan, et nad ei jõudnud oma rahamägedega lihtsalt siia kohale, et osta veel seda, mis põhjendamatult odav. Seega peaks sellel nädalal portfelli kasvuks tulema mitte vähem kui 5%. Kuid olen ka ennem eksinud. Peaaegu alati.

Kas see ongi lõpu algus?

Umbes selline küsimus tekkis mul neljapäeval, kui lugesin Postimeest ja Äripäeva, kus üks artikkel teise järel rääkis Euro kokkuvarisemisest ning sellest, kuidas Kreeka ja veel mõnede riikide probleemid on vaid jäämäe tipp. Selle taustal tundusid minu kui üdini optimisti mõtted Tallinna börsi tõusust juba päris naeruväärsed. Maad on võtnud hirm ja seda ravida on väga keeruline.

Nädal 18 lõppes suure hirmu tulemusel minu portfelli jaoks koguni 5,3% miinuses. Langus, mida ma kindlasti Eesti euro-ootuses oodanud ei oleks, on muljetavaldav. Enim langes Ekspress Grupp (-7,62%), talle järgnesid Tallink (-7,35%) ja Tallinna Kaubamaja (-6,77%). Tõusjaid ei leidunud.

Kas tegemist oli hiilgavate ostukohtade saabumise või huku ja hävingu ettekuulutusega, näitab aeg. Kuid tõele näkku vaadates tekkisid mul küsimused mitte niivõrd poliitikute suutmatuse ja suutlikkuse osas Euroopa ühisraha päästa, vaid pigem hakkasin mõtlema, et kellele on eurot kõige rohkem tarvis ja millist mõju see avaldab. Selge see, et euro vajalikkus füüsilisele isikule on kõige väiksemat kaalu omav ning kõige rohkem võidavad eurost tõeliselt suured rahvusvahelised korporatsioonid. Sama selge on seegi, et tõeliselt suurte rahvusvaheliste korporatsioonide jaoks on mängus miljardid eurod. See omakorda peaks kogu poliitilise mängu taustal aga omama lõppkokkuvõttes otsustavat mõju euro püsimisele või mittepüsimisele. Isiklikult panustan selles valguses eurotsooni edasisse integreerumisse ja ühisraha säilimisele.

Seega ma euro tuleviku pärast hetkel ei muretse, mis mõistagi ei tähenda, et muretsemiseks tegelikult põhjust ei ole. Pigem teeb mind isiklikult murelikuks see, et paari päeva pärast ütleb Euroopa Komisjon sisuliselt oma otsuse Eesti eurotsooniga liitumiseks valmisoleku kohta. Pikas perspektiivis ei muuda see ilmselt kuigi palju, kuid aasta-paari lõikes tähendaks “ei” üsna korralikke tagasilööke ka aktsiaturgudel, rääkimata reaalmajandusest.

Kuid olen jätkuvalt tugevalt pullide poolel ja ma arvan, et selle nädala jooksul teeb börs veel korralikku rallit ning ennustan oma portfellile tõusu suisa 10%.

Puhkusenädal mõõdukas miinuses

Spekuleerisin eelmisel nädalal poole pealt koledaid värve vaadates, et lõpetan nädala viie protsendiga miinuses, ent tegelik portfelli langus kujunes kõigest 0,6% suuruseks. Enim kallines nädalaid nulli peal istunud Baltika aktsia (+1,43%) ja enim langes Ekspress Grupi aktsia (-4,55%). Võtmeaktsia Olympic lõpetas nädala 1,38% eelmisest reedest kõrgemal.

Minu jaoks oli nädal 17 tegelikult hoopis täielik puhkus ja praktiliselt terve selle aja tegelesin ainult sellega, millega tahtsin tegeleda – autodega. Seega uudiseid ei jälginud ja võtsin aja maha.

Lasin kutsika puhtamaks küürida ja remontisin ära mõned vigased detailid. Tööle said istmesoojendused, tahomeeter, mootori jahutusventilaator, elektripeegel ja välistemperatuurinäidik. Samuti said ühe relee oksüdeerunud kontaktide tagajärjel valeks muutunud mootoripöörded taas õigeks. Mõtlesin selle peale, et olen nüüd autoga sõbrunenud, kui masin siiski veel pisut vastupanu osutada otsustas ja maja ees käivitumast keeldus. Ei jäänud muud üle kui nööriga elektriku juurde vedada, kes pisivea 400 krooni eest likvideeris. Nüüd sõidab paremini kui kunagi varem ja näeb sealjuures juba täitsa pandav välja. Poleerimist tahaks veel.

Pere pesamuna pärast pesupäeva teel garaaži:

Ühtlasi veetsin mõnegi tunni kupee seltsis, mis seda kindlasti hinnata oskas:

Sedaan w124 autoga ja Volgaga tegeleda ei jõudnudki, aga igapäevaliikuril sai pagasnikuluugi korrodeerunud alumiiniumliist küljest võetud ja värvida lastud. Nüüd peab veel auto keemilisest läbi laskma ja odavmüüki panema, et hinnalangus hoogu liiga sisse ei saaks.

Reedel pakkisime asjad ja sõitsime koos Janari ja Bretiga nädalavahetuseks Narva-Jõesuu sanatooriumisse tervist kosutama. Maru lõõgastav oli üle päris pika aja ja soovitan kodumaist moodsas keeles spaapuhkust teistelegi, kes ei taha välisreisi peale suurt raha magama panna. Kodumaal leidub piisavalt väga lahedaid kohti.

Kuid tulles tagasi ühtlasevõitu loksumisest tulenevalt võrdlemisi igava aktsiajutu juurde, siis alanud nädal võiks vaatamata Kreeka ja teiste sarnaselt hädiste euroriikide tõttu levivale pessimismile siiski protsendi või paar plussi jääda.

Mis toimub Tallinna börsil?

Eelmisel nädalal langes minu aktsiaportfell 2,37%, mida ei ole palju, aga ärgem unustagem, et samal ajal tegi Tallinna Vesi teatavaks ka aktsionäridele eraldatava dividendi ning seetõttu oli Tallinna Vee aktsia ainus, mille hind nädalal 16 kallines (+0,93%) ning mis omakorda portfelli mõnevõrra ülespoole aitas.

Kõige rohkem kukkus Ekspress Grupi aktsia (-12,7%), mis tegi seda ilmselt mõneti seetõttu, et tänu uute aktsiate emissioonile muutub supp investorite jaoks, kes täiendavate aktsiate märkimisega uut raha panustada ei soovi, mõnevõrra lahjemaks.

Nii hämmastav kui see ka ei ole, Baltika püsis jälle 0,00% peal. Seda juba nüüd kolmandat nädalat järjest. Kas pulss on lõpuks tõesti kadunud?

On mõttetu prognoosida käesolevat nädalat, sest jookseb juba kolmas päev ja seda tuntava miinusega. Oletan, et kui midagi üüratult positiivset ei juhtu, olen nädala lõpuks 5%-ga miinuses. Siiski olen jätkuvalt optimistlik ning eeldan, et tegemist on ajutise tagasilöögiga. Tuleb tunnistada, et ma ei mõista käesoleva languse tagamaid ja pikemas perspektiivis ei ole Tallinna börsiindeksi langus minu hinnangul kuigi tõenäoline.

Keeras ära

Portfellile tõi nädal 15 erinevalt ootustest siiski kerge languse: -1,55%. Nagu arvatud, algas nädal Olympicu eufooria rahunemisega ja kainenemisest tuleneva aktsiahinnalangusega, millele leevendust suutsid tuua kolmapäeval teatavaks tehtud väga tugevad tulemused, mis aktsiahinna uuesti üle 1,5 eurosendi lennutasid. Siiski langes aktsia nädala kokkuvõttes 4,4%. Erinevalt Olympicust, ületasid neljapäeval välja tulnud Tallinki tulemused investorite ootusi negatiivselt ning vahepeal kes teab millest kallinenud aktsia langes reedel korralikult. Nädala kokkuvõttes jäi Tallink siiski plussi: 2,94%. Eriti müstiliseks paigaltammujaks on minu portfellis viimasel ajal osutunud Baltika, sest teist nädalat järjest on selle aktsiahinnakasvuks 0,00%.

Eelmise nädala suurimaks uudiseks on ilmselt lennuliiklust tänagi halvav Islandi vulkaanipurse, mis on kahtlemata vesi Tallinki veskile. Vaevalt, et antud olukord nüüd ettevõtte korrapealt kasumlikuks muudab, kuid oma erakorraliste tuludega on vast raskel ajal abiks ikka. Praegugi kirjutan seda juttu töölaua taga kontoris, kuigi pidanuksin sõitma Tallinna poole, et sealt Prantsusmaale kliendikohtumisele lennata. Esimest korda elus sekkus aga Force Majeure ja lend on tühistatud. Imelik tunne on.

Nädala teiseks suuremaks uudiseks loeksin Janari sisenemise aktsiaturule. Loodan, et tal läheb hästi, sest käesolev aasta võib Eestile tuua oluliselt positiivseid tuuli. Kui me kuuleme kindlalt, et Eesti läheb aastal 2011 üle Euro-le, võib loota kaugemate välisinvestorite ja rahvusvaheliste fondide huvi olulist kasvu. Ühtlasi on majandus üldiselt paranemas ning kõik see kokku võiks nii Janarile kui minule aasta teiseks pooleks päris head numbrid portfelli joonistada. Muidugi kui Eurot ei tule, siis… Sellele ei taha eriti mõelda praegu.

Kaapan lõpetuseks jätkuvalt pullina sõraga maad ning ütlen, et eelmise nädala miinus muutub sel nädalal topelt plussiks, tuues portfellile vähemalt 3% kasvu.

Mõnikord on meeldiv rängalt eksida

Nädala alguses eelmisest börsinädalast kokkuvõtet tehes prognoosisin selleks nädalaks oma aktsiatele tõusu keskmiselt 1-2%. Tänase päeva lõpuks võib öelda, et eksisin ikka väga rängalt – nii umbes 13%. Õnneks oli eksimus miinuspoolele ja tegelik portfelli kasv tuli sellel nädalal +14,30%.

Selliste nädalate nimel tasub tõesti neli või viis nädalat horisontaalis kulgeva joone jälgimine ennast ära. Ühtlasi saan öelda, et vahepealse vindumise ja mandumise järel on portfell taas julgelt üle 50% soetushinnast kõrgemal ja portfelli koguväärtus on teinud uue rekordtaseme.

Peamiseks tõusjaks sel põnevaks kujunenud nädalal oli mõistagi viimasel kolmel päeval hämmastavat rallit teinud Olympic, mis eelmise neljapäevaga võrreldes(sest reedel oli püha) tervelt 33,61% juurde võttis. Samuti on mul hea meel teatada, et tänaseks on see esimene aktsia, mis on oma hinna minu aktsiaportfellis kahekordistanud. Lubagem ennast sel puhul õnnitleda. Selle hullumeelse ralli konkreetset põhjust on raske välja tuua, aga mulle näib, et tegemist võib osaliselt olla foorumites levivate kuulujuttudega, et firma võib olla juba kasumis. Seda ei oska muidugi keegi kinnitada ega ümber lükata ja seega on kõik vaid suur spekulatsioon.

Paistab, et Olympic’u tuules vedas ennast korralikule tõusule ka Tallink, sest seegi aktsia kasvas nädalaga väga ouliliselt: +11,48%. Langejaid nädalal 14 minu portfellis ei olnud ja täielikult paigal seisis viimasel ajal eriti imelike avalduste ja tulemustega investorite meeli erutanud Baltika (+0,00%).

Mõnevõrra murelikuks teeb asjaolu, et tänu Olympicu võimsatele kasvudele on tema osakaal portfellis ebanormaalselt suureks muutunud. Kuid jään oma strateegiale kindlaks ja ei hakka mingeid muutusi tegema.

Lõppeva nädalaga võin igati rahule jääda ja endale vahelduseks ühe pika pai lubada. Uuelt nädalalt ootan kainenemist, mis võib tänu tagantjärele rongile hüppajatele siiski paari protsendi võrra plussis lõppeda.

Naljapäeva lõpuks punases

Märtsi viimane nädal minu aktsiaportfellis oli selges languses. Kahanemist nädalaga 1,34%, mis on siis ennustusest üle 1% miinuspoolele mööda. Suurimaks langejaks oli Baltika (-4,11%) ja suurimaks tõusjaks Ekspress Grupp (+3,2%).

Nädal oli jälle jube vaikne. Mitte midagi mainimisväärset, kui välja arvata tõik, et reedel pistsin põske ühe kommi ja lonksu teed peale rüübates vaatasin laes kõndivat esimest unist kärbest, kui korraga nägin, et Äripäevas kirjutatakse, kuidas Tallinna börs on lendstardi saanud ja I kvartalis tohutut tõusu teinud. Komm pidi teetassi kukkuma, aga õnneks tõmbasin selle ennem üllatusest kurku. Kartsin, et olen midagi olulist maha maganud.
Artikkel ise asub siin: .

See oli nüüd pärast vaikust küll väga imelik artikkel, sest pärast jaanuarikuud ja veebruari algust pole minu arust mu portfellis mingit hirmsat lendu märgata. Äripäeva jutt jättis selgelt sellise maigu, nagu üritataks viimaseid taksojuhte reele hüppama meelitada. Kontrollisin igaks juhuks ka OMX-T liikumist ja kui vaadata selle I kvartali graafikut, võib igaüks selgelt oma järeldused teha. Viimased kaks kuud ei ole praktiliselt mingit arvestatavat tõusu tehtud ja tegelikult oli kogu I kvartali fenomeni taga aasta alguse rallitsükkel. Ilmselt ei olnud ka ajakirjanikel sel päeval muud teha kui Kroonika stiilis pealkirju oma lugudele treida.

Aga samas see vaikus võib midagi tähendada. Ise loodan, et midagi head. Et mulle lihtsalt meeldib oma portfellile ikka midagi positiivset prognoosida, jään endale kindlaks ja ennustan, et järjekordne jooksev nädal võiks päädida 1-2% plussis.

Täkkesse

Kuigi nädalast 12 on möödas juba teine päev, teen siiski järjepidevuse tagamiseks oma aktsiaportfellist tagant järele kerge ülevaate. Selgub, et minu uimase liikumise ennustus täitus, sest portfell kasvas 0,52%, mis on ilusti 0 ja 1 protsendi vahel. Oluliselt langes Tallinna Vesi (-6,24%), suurimaks tõusjaks oli Tallinna Kaubamaja (+2,11%).

Ühtlasi lõppes seni kestnud langusteisipäevade muster ja teisipäeval kasvas mu portfell koguni 1,4%. Ei teagi nüüd, kas see on halb või hea märk, aga kuna olen lootusetu optimist, loen mustri lõpu heaks märgiks.

Kuna nädal oli tõesti vaikne, siis midagi suuremat ei jäänud isegi meelde ja seetõttu prognoosin selleks nädalaks samuti uimast börsi, mille tulemusena võiks mu aktsiaportfell täiendavalt kasvada 0-1%.

Parem kui loodetud

Jah, nädal on olnud aktsiaturu mõistes loodetust omajagu parem. Kosumist portfellil koguni 3,86% ja sellega võib igati rahul olla. Ühtlasi tasub ära märkida, et kuigi teisipäeval langes portfell tühised 0,2%, on see siiski varem täheldatud mustri jätk. Ootan muutust.

Täiesti uskumatut paranemist näitas Tallinna Vee aktsiahind, mis kasvas eelmise reedega võrreldes lausa 11,57%. Ise olen rahul, aga muidugi ei ole kaugeltki kindel selle ettevõtte kasumite jätkusuutlikkuses. Saame näha, mis valitsus korraldab. Kõige vähem kasvas nädalal 11 Olympic Entertainment’i aktsia – kõigest 0,85%. Langejaid sel nädalal minu portfellis ei leidunud.

Nädala suuremaks sündmuseks loeksin omalt poolt lennuki kukkumist Ülemiste järve, mis on teatavasti Tallinna Vee kapsaaed. Imelikul kombel on see seni aktsiale vaid positiivselt mõjunud, kuigi levivad naljad, et Tallinna Vesi peab linlastele vee hinda tõstma, sest veele lisandub edaspidi kütuseaktsiis. Midagi muud suuremat hetkel ei meenugi.

Tuleval nädalal võiks tõus olla minimaalne. Pakun puusalt, et jääme vahemikku 0-1%. Kui tuleb huvitavaid sündmusi, siis näeme ilmselt suuremat liikumist, aga kui ei tule, siis ilmselt soiume kuskil 0% ümber.

Rubriik: Aktsiaportfell