On üldtuntud tõik, et mida jubedam on finantsseis, seda vähem on motivatsiooni seda jälgida. Samas tekitab pimeduses kobamine piisavalt hirmu ning sunnib tõele otsa vaatama, ükskõik kui kole see ka ei oleks.
Aus ülestunnistus on, et me pere ei jälgi igakuist pere-eelarvet enam aastaid, kuid me ikkagi logime Rahakooli peaaegu iganädalaselt oma kulutuste fikseerimiseks ning kindlasti kasutame seda investeeringute ja suuremate ostude ning seonduvate väljaminekute omahinna mäletamiseks.
Me lühiajaline vaade on aastate jooksul pere-eelarve mõttes hägustunud, kuid ükski oma elust hooliv inimene ei saa lubada endale alltoodud küsimusele regulaarselt vastamata jätmist:
Kas mul üldse on vara ja varal väärtust ning kas see põleb heleda leegiga või mitte?
Seega päris kindlasti jälgime ka täna, 8 aastat peale vastava faili tekitamist, oma pere varade ja kohustuste suhet ehk rikkust või vaesust. See on meie jaoks piisavalt vähe vaeva nõudev, kuid piisavalt informatiivne tööriist ning kui ma mõnikord kirjeldamatus likviidsuskriisis tekkivates masendushoogudes ei teaks, kas mul nüüd ongi kõik vara varsti otsas või mitte, oleksin ammu püssi põõsasse visanud ja klõbistaksin seda teksti siin ilmselt hoopis lustlikumalt kellegi teise, mitte iseenda tagasihoidlikus kontoris.
Samas kui on võimalik kasvõi mõned korrad aastas näha, et pere omakapital areneb vaatamata äärmiselt konservatiivselt hinnatud ning pikka aega muutmata varade väärtusele endiselt mingi ime läbi õiges suunas, on võimalik säilitada mõõdukat optimismi ka mõnikord sularaha puudumisel tanklaketi cappuccino ostmata jättes või tundes kadedusega, kuidas kõik teised kiiremini ja jõulisemalt edenevad.
Seega ei, ma ei ole veel surnud, tean endiselt, kuhu teel oleme ja lihtsalt keeldun kaotamast usku, et jõuame saada ja teha veel kõike, mida tahame.
Ilusat nädalavahetust kõigile!
Vastus väga lihtne, aga selleni jõudmine võttis ikkagi päris mitu kuud aega. Tegin lisakonto selleks, et eristada oma igapäevakulutusi ja tulusid sellistest rahavoogu oluliselt mõjutada võivatest kannetest, mis ei puutu tegelikult otseselt meie pere raha-asjadesse, aga mille üle tahaks ka arvestust pidada ja millest ülevaate saamine on vähemalt sama oluline.
Täna on jälle põhjust ennast õnnitleda, sest internetipanga vahendusel märkasin, et paari päeva eest teostati minu viimane õppelaenumakse. See laen ei olnud küll suur, ent kvartaalse väljamineku puudumine on igal juhul tuleviku rahavoole positiivne.
On väga hämmastav, mida minu silmad siit loevad: 
Kui Nõukogude ajal oli neljapäev kalapäev, siis omalt poolt kuulutaksin teisipäevad kõik edaspidi sukeldumispäevadeks, sest märkasin üllatusega täna nädalatulemusi üle vaadates, et sel aastal on ainult nädalal 2 teisipäeval minu portfelli väärtus tõusnud. Kõik ülejäänud nädalad on teisipäev alati langust näidanud. Nüüd, kus ma seda öelnud olen, kõik kindlasti muutub ja mingit mustrit enam ei teki, aga kuna ma aktsiatega ei kauple, siis jätab see mind tõepoolest päris külmaks.