Seda kahtlemata igas mõttes. Lapse nimel pole ühest küljest millestki kahju, aga teisest küljest kasvavad ühes lapsega igal aastal ka kulutused.
Eelmise aasta põhjal ei oleks kuidagi osanud arvata, et meie pere kingituste eelarve nüüd ikkagi liiga väike saab, aga läks hoopis sedasi:
Ma ei nurise, sest meie kaheksaseks saanud pojal oli tõesti hädasti uut jalgratast tarvis ja isegi odavamad jalgrattad on ikkagi päris kallid. Seega läks raha vähemalt õigesse kohta. Kuid naiivne lootus, et lapse peale kuluvad summad aja jooksul samas suurusjärgus püsivad, ei pea kindlasti paika. Mõne aasta pärast on tal ju hoopis võrri või rollerit tarvis ja siis juba autot. Ühtlasi kallinevad pidevalt riided ja muud “mänguasjad”.
Lapsevanemana tuleb sellega lihtsalt arvestada ja ettenägelikult suuremaid reserve eelarvesse planeerida. Ühtlasi haakub käesoleva teemaga kindlasti ka lapsele raha kogumise ja investeerimise õpetamine, aga loodan selle juurde lähiajal tagasi tulla, sest kavatseme pojaga raha kasvatamise õppetundidega õige pea pihta hakata, et noorus mööda ei läheks.
Kuna mul endal last pole, siis teile oma kogemustest rääkida ei saa, aga mitte väga ammu on ilmunud Eesti Ekspressis üks väga ülevaatlik artikkel, mis kajastab päris hästi lapse kasvatamisega kaasneda võivaid kulusid. Küllaltki konkreetsed arvutused on isegi välja toodud. Kui mõtlen tagasi enda lapsepõlvele, siis minu kasvamuseks kulunud raha oli kindlasti kordades väiksem, kui selles loos. Nimelt perekond oli üsna kehval järjel ja raha lihtsalt ei olnud. Milliseid mõjusid see minu enda jaoks omas, ei oska arvata. Võimalik, et mõjus pärssivalt, aga võib-olla päästis hoopis millestki väga hullust, näiteks “halvale teele” sattumisest.
Artikkel asub siin: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=29842943
Tore oleks kuulda mida reaalsed lapsevanemad nendest summadest arvavad.
1. Kulu sõltubki kindlasti sellest, kui palju sul seda krõbisevat kulutamiseks on. Kes vähem teenib, see kulutab vähem ja kes rohkem, see kulutab rohkem.
2. Selles Ekspressi artiklis toodud arvutus sobib üsna adekvaatselt esimese lapse kulude demonstreerimiseks. Teine ja kolmas jne. on juba “soodsamad”, sest mitmed kulud on n.ö. ühekordsed investeeringud. Samas pole see ilmselt kuigi suur osakaal.
3. Need summad seal on ma arvan ühe “keskmist palka” teeniva pere jaoks täiesti reaalses suurusjärgus.
4. Nagu näha ka sealsest arvutusest, siis ongi kulud järjest suurenevad lapse suuremaks kasvades (enda isiklik kogemus küll veel puudub, poole ühtegi last täiskasvanuks kasvatanud)
5. Õigus on ilmselt neil inimestel, kes arvavad, et nõme on rahalist kulu niimoodi mõõta lapse kohta. Tundub kuidagi ebasünnis. Justkui pulmade puhul ei ole uhkuseasi see, et kui odavalt keegi pulmad tehtud sai. (räägin jälle ilma isikliku kogemuseta:)
6. Samamoodi on aga ka õigustatud küsimus nende laste heaolu kohta, kelle vanemad on justkui ainult laste tegemise faasi suutnud ette planeerida – kõik muu on saatuse hooleks jäetud. Võibolla nende vanemad küll armastavad neid väga, ehkki elamiseks vajalikud muud ressursid puuduvad, aga kehvem lugu on siis kui isegi armastust ei jätku.
Aga saage ikka lapsi! Või elate selle nimel, et surnuaial kõige rikkam laip olla:)