Kole lugu, praegu istun siin Tallinna lennujaamas ja ootan lennukit, mis peaks mu viima Soome ja sealt edasi eelnevalt paljukirutud komandeeringusse Hiinas. Kuna lennujaamas on niisama igav istuda ja töömeilid said otsa, siis vaatasin tasuta interneti kasutusvõimaluse tõttu aktsiaturul toimuvat. Ja kuna märgata võib ilusat languspäeva, mille veduriks paistab olevat eriti viletsate müügitulemustega hiilanud Baltika, tundus olevat soodne hetk taaskord investeerimisportfelli laiendamiseks.
Nimelt otsustasin ära, et aitab passimisest ja kuigi õige hetk on ammu möödas, sisenesin pisut senisest suuremalt Eesti Ekspressi (Ekspress Grupp), sest pankrotti ta ilmselt vist vaatamata üllatavalt suurele eelmise aasta kahjumile ei lähe ja praegu ei oska ma oma pangaarvel oleva rahaga ka midagi muud mõistlikku teha. Potentsiaali minu arust ettevõttel on ja ma ei näe põhjust, miks aasta lõpuks ei võiks see aktsia praeguse ümmarguselt 1,2 EUR asemel hoopis 1,8 maksta. Seegi teeks ju tootluseks 50%. Olen rahul ka väiksemaga ja investeeritud summa on piisavalt tagasihoidlik, et ka ettevõtte pankroti korral jalgu värisema just ei võta.
Seega logisin ennast panka sisse ja sisestasin ostuorderi tasemelt 1,16. Tase oli pisut kõrge, aga siiski madalam kui eile. Ja juba ma näen (umbes 10 minutit hiljem), et olen just ostnud Ekspress Grupi aktsiaid. Õudne operatiivsus. Nagu oleks Snickersit ostnud. Saame näha, kas oli ka vilets mõte või võib kõik veel hästi lõppeda.
PS! Ei soovita kellelegi nii impulsiivset investeerimistegevust, sest tavaliselt see hästi ei lõpe.
Samas ongi selline investeerimistegevus ju pigem poole kohaga ka selline närvikõdi ja põnevuse toomine igapäevaellu. Kes tõsitöisemaid väljundeid otsib, see aktsiaturule niikuinii ei trügi investeerima ja riskima.
Elu mõtte kontseptsioonist ei pea ju mäng, lõbu, põnevus ja erutus ka päris välja jääma:)
Tubli!
Tere!
Et asi oleks lõppuni vormistatud ja seda investeerimisõpikutest lähtuvalt, siis näita ära ka tase mille juures tuled nendest aktsiatest välja, nii kahjumi kui ka kasumi mõttes.
Edu!
Tere Anti,
Nõustun, et investeerimise seisukohalt on õige määrata ära hinnatase, millal väljutakse nii + kui – poolel. Kuna aga kogu mu armetu strateegia on rajatud majanduse kasvule pöördumisele ehk siis tegelikult enneolematu mõõna ärakasutamisele, siis olen kogu ürituse rajanud kahele väga lihtsale põhimõttele:
1. Tegutsen lähtudes deviisist “Käsi kullas või p***e mullas”.
2. Üritan olla “Raudsete närvidega väikeinvestor”.
See tähendab, et sisuliselt ei välju ma miinuse puhul mingilt tasemelt ja plusspoolelt on eesmärk aktsiaportfelli minimaalselt kahekordistumine, aga ei kavatse hoida üle 5 aasta eelmise aasta algusest. See tähendab, et ükskõik, mis hind mu portfelli kõigil Tallinna börsi aktsiatel on 5 aasta pärast, väljun täielikult ja otsin oma rahale tulusamaid paigutusvõimalusi, sest stabiilne kasv on liiga ettearvatav ja ei eruta.
Kusjuures, ongi õige hetk ära mainida, et praegu näiteks on selline situatsioon Baltikaga, kus paistab, et ettevõtte suhtes on väga must masendus maad võtmas ja ta võib päriselt ka “ära minna”, sest juhtkond ei paista midagi selle vältimiseks tegevat, aga olen juba algusest peale oma strateegiasse sellised riskid ehk mõne osa täieliku kaotamise sisse kirjutanud ja seega ei välju ikkagi mingilt hinnatasemelt. Ilmselt olen loll, aga järgin selles mõttes paljukiidetud soovitust, et osta ja “unusta ära”.
Jälgin muidugi pidevalt ikka, aga selles mõttes on kõik mu ostud kuni 2014 aastani tõesti “unustatud”, et müüki ei toimu, kui just üle ei võeta.
Okei. Aga hakates kinni su lausest:
“See tähendab, et ükskõik, mis hind mu portfelli kõigil Tallinna börsi aktsiatel on 5 aasta pärast, väljun täielikult ja otsin oma rahale tulusamaid paigutusvõimalusi, sest stabiilne kasv on liiga ettearvatav ja ei eruta.”
Saan sellest aru aga millised need “tulusamad paigutusvõimalused” võiksid olla? Lähed panka röövima? 🙂 Arvan, et aktsiabörs on ainuke piisvalt suure ja analüüsitava riskiga paik. Vähemalt mulle tundub nii.
Edu!
Jah, sul on selles mõttes küll õigus, aga selleks peab seda tegevust väga hästi oskama. Tunnistan ausalt, et ma ei tea aktsiaturul kauplemisest mitte midagi.
Täiesti võimalik, et selleks ajaks olen palju juurde õppinud ja siis tuleb lihtsalt kogu investeerimisstrateegia ringi vaadata ning ikkagi aktisatega edasi möllata. Kuid on väga suur tõenäosus, et Eesti ettevõtted ei paku stabiilses keskkonnas piisavat kasvuvõimalust. Võin muidugi eksida ja alati on soodsaid näiteid ka. Siiski kardetavasti peaksin suuremalt jaolt vaatama välisettevõtete aktsiate poole. Paraku ei kujuta ma seda oma tänaste teadmiste juures veel ette. Kuid seda saab alati muuta.
Kuid üks väga mõistlik alternatiiv on minu arust ettevõtlus. Kui tegelda sellega, millega ise tahad tegelda, siis võibolla tuleb raha raskemalt (kui üldse tuleb), aga see on ka pingutust väärt. Kusjuures, ma arvan, et juba lähiajal kirjutan sellest ka blogis veits pikemalt, sest see on mind juba pikalt vaevanud 🙂