Päris täpselt ei oska ma seda välja arvutada, sest see sõltub paljuski omandist (nt maamaks), tarbimisharjumustest (aktsiisid) ja muudest personaalsetest teguritest, kuid laias laastus saab arvutada järgmiselt.
Kui teenime 1000 eurot, tuleb riigile maksta:
- 425.51 eurot sotsiaalmaksu,
- 227.54 eurot tulumaksu,
- 54.15 eurot töötuskindlustusmaksena ja
- 25.79 eurot teise pensionisamba maksena.
Jättes kõrvale moodsa aja protsendiarvutuse mambo-jambo, tähendab see vanasse talupojaaega tagasi minnes seda, et 1000 euro taskusse jäämiseks tuleb teenida 1733 eurot ja sellest umbes 42,3% ära anda.
Kuid see pole veel kõik. Oletades, et me ei tarbi salakaupa, tuleb iga ostetud asja pealt veel riigile ära anda 20% käibemaksuna. Kui oleme tublid ja säästame oma eelnevalt väljaarvutatud allesjäänud 1000-st eurost 10% ehk 100 eurot ja ülejäänud 900 eurot kulutame tarbimisele, teeb see täiendavalt maksudena äraantavaks summaks 150 eurot (900-900/1,2).
See tähendab, et me saame tegelikult “päriseks endale” 1000-150=850 eurot ja riik on saanud 733+150 = 883 eurot.
See teeb maksumääraks umbes 51% ehk üle poole sellest, mis meil on vaja oma tööga välja teenida.
Kuid ka see pole veel kõik. Lisaks maksame riigile maamaksu, riigilõivusid, aktsiise ja muid vähem või rohkem varjatud makse, mistõttu võib maksudeks reaalsuses kuluda kaugelt üle poole meie poolt väljateenitavast rahast. Ma ei ole kindel, et feodaalid sada või rohkem aastat tagasi meilt enam koormisi nõudsid. Erinev on see, et täna me lihtsalt ei näe neid makse nii selgelt ja meie elustandard on muutunud ehk et vaatamata vähemalt sama suurtele koormistele elame ikkagi ära.
Ja me nimetame end sealjuures vabadeks inimesteks.
Tervist!
Nagu ikka, kipun oponeerima, või siis näitama pildi teist poolt nagu ka mündil kipub olema. Kas meenub ajaloost mõiste “kümnis” (10%), mida võttis kirik. Suurepärane, viis korda vähem kui riik täna võtab. Aga mõisnik? Tema muidugi ei maksustanud, tema võttis lihtsalt renti oma maa kasutamise eest ja see oli muidugi puhtalt äriline suhe ja see ju asjasse ei puutu. Nii, et eesti talupoeg elas kadestamisväärt olukorras. Aga julgen kahelda, et täna oleks kasvõi üks inimene kes ihaleks 150 aasta tagust elu talupojana, maksukoormusega 10%.
Nii on, Anti ja loomulikult on mündil mitu külge. Ma näen neid kõiki ja ei ütlegi, et mul on õigus.
Ei vaidle ka üldse vastu sulle, et 150 aastat tagasi oli palju kehvem elu ja me ei tahaks seda tagasi. Aga ega “riik” ju seda tahagi, et me seda elu tagasi tahaksime, vaid lubab meil arvata, et kõik on järjest parem, sest “Keegi pole nii lootusetult orjastatud kui see, kes arvab, et ta on vaba.”
Mis see riik on? Öeldakse, et riik, see oleme meie, rahvas. Aga võibolla on “riik” hoopis poliitikud? Või ametnikud? Või korporatsioonid? Huvigrupid või meelepete?
Mulle näib, et see “riik” on nagu mingi tohutu nähtamatu võrk, mida jupikaupa heas usus ehitatakse, kuid mis meid nagu kärbseid enda sisse sumisema ja jõuetult siputama neelab.
Kas riik kui selline tegelikult ka nii palju väärt on või saaksime hoopis väiksema kaitse, abi ja hooleta ise, päriselt oma elu üle otsustades ja oma ligimesi aidates palju paremini hakkama?
Viimasel ajal ei ole ma isegi väga kindel, kas vabamad on mustlased, kes hommikul ärgates ei tea, mida päev neile pakub, või oleme need meie, aastast aastasse iga päev kell 7:00 ärkavad, tuhandetes autodes tööle ja kell 17:00 koju, teleka ja diivani lohutavasse embusesse ruttavad “vabad inimesed”.
Eks vaateid ongi erinevaid. Isiklikult sooviksin lihtsalt oma raha eest vähem riiki, kuid egas teised sama pea soovima.
Alustuseks, II Pensionisammast ei tohiks ikkagi riiklike maksude hulka lugeda, sest selle raha saad sa ju 300+ % ulatuses hiljem tagasi, seega tegemist on iseenesest väga tulusa investeeringuga. Seega on maksukoormus 39,3%.
Teiseks, tuleb käibemaks ikkagi ettevõtte maksuks lugeda, mitte tarbija maksuks, sest toodete-teenuste lõpphind sõltub otseselt turust ja tarbijate ostujõust ja viimanegi kord, kui käibekas kasvas 18 %-lt 20 %-ni, neelasid teatud toodete puhul ettevõtjad selle vahe alla, kuna hinda ei olnud võimalik tõsta.
Seega tuleb arvestada ikkagi, et sa saad kogu 1000 € reaalselt kätte.
Pealegi, kui hakata arvestama kõikide ettevõtjate maksude jmt-ga peab lisaks veel arvestama ka ettevõtte kasumimarginaaliga ja see kasvatab veelgi seda summat, mis inimene peab välja teenima, et 1000 € kätte saada. See on aga ju hoopis teine teema ja sõltub paljuski ettevõttest endast.
Mis puutub aga feodaalühiskonda, siis tol ajal võis küll maksukoormus olla väiksem, kuid ka kogusissetulek oli väiksem ja ilmselge on, et 90% 1 eurost on palju vähem kui 50% 1700 eurost.
Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et tänapäevane sissetulek on lihtsalt niipalju suurem, et inimesed saavad endale lubada pidada üleval oluliselt paksemat riiki, mis teeb neile asfaltkattega teid, kõrgtasemel meditsiini, hea koolisüsteemi jmt, millest mõnisada aastat tagasi võis vaid unistada.
“Vabad” mustlased ju a) unistavad nendest siiani või b) elavad parasiitidena teiste süsteemis, ise sellesse panustamata. Keegi ei vaidle sellele vastu, et vargad ja lindpriid on alati olnud vabamad, kui ausad kodanikud, sest lisaks muule on neil vabadus varastada.
Aafrikas on kindlasti palju riike, kus inimesed saavad oma raha eest (mida neil praktiliselt polegi) oluliselt vähem riiki.
Kui praegu minna mõnekümne inimesega ja osta seal omale tükike maad ja ilma mingi riigikorrata hakata lihtsalt ühistuna seda majandama, siis teatud ulatuses võib see isegi toimida ja oluliselt efektiivsemalt, kui võrreldavad riigid (taoliseid kommuune on maailmas palju).
Kuid ilmselge on, et 6 miljardit inimest ei saa paarikümne kaupa ühistutena eksisteerida – see on juba läbi proovitud etapp Euroopa ajaloos, kus linnriigid üksteisega pidevalt sõdisid ja Eestis muinasajal, kus malev oli suurim haldusüksus ja ka need omavahel taplesid ja röövisid, selmet koostööd teha ja teid ehitada.
Seega teatud piirist edasi tekib oluline võit, kui moodustada riik ja ühtne valitsus, mis kurseeriks riiki ühes suunas (ükskõik, milline see siis oleks).
Mina olen üsna veendunud, et Eesti riigikord on üks kõhnemaid maailmas, mis pakub sellisel tasemel tsiviliseeritud riiki. Ükski masinavärk ega süsteem pole ideaalne (see pole juba puht-füüsikaliselt võimalik) ja nn soojakaod on ja jäävad alati. Füüsika analoogiaga jätkates – läbi ajaloo on proovitud ka erinevaid “ülijuhtidega” riigikordi, mis esialgu on tundunud väga häid tulemusi andvat, kuid lõpuks esinevad ikkagi jahutusprobleemid ja süsteem variseb kokku.
Laas, nagu öeldud, ma tean seda kõike ja sul on loomulikult õigus. Pealegi, ma ei tahaks üldse sinuga vaielda, sest tean, et loogika osas jään raudselt kaotajaks.
II pensionisamba tagasi saamise osas ma ei ole isiklikult nõus, aga see selleks. Kirjutasin kunagi ammu sellest ka siin blogis. Kui see polegi riigimaks, on tegemist ikkagi kohustusliku asjaga (alates teatud sünniaastast) ja seda osa rahast mul enam sel kuul kasutada ei ole.
Käibemaksu osas ma ei ole kindlasti nõus, sest ettevõtjad ei “neela midagi alla”. Ettevõtluses toimib mõningate eranditega konkurents ja kulud tähendavad automaatselt hinnalisa. Muid variante pole, sest vastasel juhul sureks ettevõtted välja, tühjale kohale tekiks nõudlus, sinna tekiks uued pakkujad ja nõudlus ning pakkumine panevad hinna lõpuks lihtsalt uuel tasemel paika. See, kui keegi räägib 2% alla neelamisest, on selles mõttes mu meelest jama jutt, et seda saab teha kindlaks perioodiks, aga mitte tähtajatult, sest vastasel juhul kasutaks süsteemist alati teatud hulk ettevõtjaid seda tavaolukorras 2% hinnas olevat õhku konkurentsieelise saamiseks ja teised järgnevad.
Kuid sellega olen ma täielikult nõus, et meil ongi väga hea elada ja feodaalühiskonnaga pole siin midagi võrrelda! Eesti kusjuures ongi üks õhemaid riike ja selle üle olen ma väga uhke. Ma ei tahaks mingil juhul, et me sellelt kursilt kõrvale kaldume.
Seega kogu minu tekstis ma ei räägi Eestist. Ma räägin riigist üldise mõistena.
Samas riigi kui masinavärgi efektiivsus kogu maailmas on minu hinnangul alles kuskil aurumasina tasemel ja sellega tuleks täna kõvasti vaeva näha. Ma ei kujuta ette, millise heaoluühiskonna me saavutaksime, kui riigi ülevalpidamiseks kuluks tänu protsesside efektiivsuse kasvule tänase laias laastus 50% asemel ära vaid 20% meie sissetulekust ja kõik toimiks sama edukalt.
Kujutan ette ühiskonda, kus ma ei maksa makse vaid teen annetusi. Samas tean täpselt, mida igal kuul oma annetuste eest sain ja minu annetuse suurus sõltub minu enda sisetundest. Sellises ühiskonnas ma tunneks ennast vaba inimesena ja sealjuures usun, et ma ei annetaks oma ühiskonna ülalpidamiseks üldse vähe (vabalt sama palju kui täna) kui ma näen, et minu annetus põhjendatud ja lähebki päriselt õigetesse ja vajalikesse asjadesse.
Praegu on aga nii, et ma ei tea, mis minu maksudest saab ja võin arvata, et näiteks mingi 50% läheb õigessse auku, aga ülejäänu haihtub hammasrataste vahel kellegi või millegi ebavajaliku ülalpidamiseks. Ja ma ei räägi siinkohal jälle Eestist vaid riigist kui mõistest kaasaegses ühiskonnas üldse.
Tavakodaniku jaoks ei ole “riik” täna läbipaistev, lihtne ega juhitav ning sellele puuduvad alternatiivid.
See ei ole ok. See ei ole Minu Riik.
Mis talupojale kümnise eest pakuti?
Praegu mina näiteks tean suhteliselt täpsete suhtarvudega, mis ma selle 42/51% eest saan, tean et 2/3 sotsiaalmaksust läheb selleks, et kellegi vanaema saaks pensioni ning 1/3 selleks, et kui ma auto alla peaks jääma, siis mind ikka kokku lapitakse kui õnnestub, samuti tean, et pool tulumaksust läheb otse kohalikule omavalitsusele, ning seda mis tema sellega teeb, näen ma veel eriti täpselt kui elan kuskil väikeses kohakeses. Abiks ma meieraha.eu kui otse riigieearve exceli lugemine üle jõu käib.
Maksude teemal virisejatele tutvustan ma sageli sellist plaani: müü kõik oma vara maha, võta ka hunnik sms laene (kui muidu ei piisa; ja ära muretse, tagasi maksma ei pea), osta kuhugi maale metsa/soo vahele vana maja (või ka uuem kui on rohkem raha), maksa maamaks ette ära näiteks 50 aastaks ning siis ELA SEAL, ära sõida maanteedel, kasvatatud kartul vms vaheta lähimate naabritega soola vastu jne.
Ainult SMS laenudest kindlasti piisab, et mingi sellist sorti koht ära osta.
Ning kui vargad külla tulevad, siis võib jopata ning eesti rahvas maksab politseile palga ära sinu eest. Iseasi millega sa neile helistad, telefoni arve sees ju käibemaks.. elektri omas ka..
Mitu kuud hiljem, aga siiski tahaks esiteks autorit tänada väga asjaliku ja vajaliku postituse eest.
Ja teiseks tahaks öeda, et sellega, mida Laas 28. detsembril väitis, ei saa paaris olulises punktis nõus olla.
Mis puutub pensionisambasse, siis küllap kommenterija Laas teab, et see on märksa keerulisem küsimus. Pensionisammast võib ju käsitleda investeeringuna, kuid selle investeeringu tulusus on enam kui küsitav. Praegune pensionisüsteem pole koledas eurospiigis öelduna ‘jätkusuutlik’. See väljendub muuhulgas tõigas, et pensioniiga järjest tõuseb ja liigub eest ära. Kui saaksime olla kindlad, et pensioniiga rohkem ei tõuse, saaks hetkel 30-aastane Jaan pensionile mitte enne aastat 2047. Me ei saa aga selles kindlad olla, vastupidi. Pigem võib kindel olla, et kui praegune pensionisüsteem põhimõtteliselt püsib, tõstetakse pensioniiga järgmise 35 aasta jooksul veel korduvalt, nii et pensionile saamine nihkub veelgi kaugemale. Kuna me seda aga täpselt ei tea, siis jätame selle hetkel kõrvale.
Opereerime arvudega, mida me teame. Eesti mehe oodatav keskmine eluiga on 65,8 aastat. Seega ootab meie hüpoteetilist Jaani ees 35 aastat maksmist pensionisambasse, ning 9 ja pool kuud pensioni saamist. Mingist raha tagasi saamisest ei maksa unistadagi. Võiks öelda, et Jaan topib raha aastakümneid musta auku tegeliku lootuseta seda kunagi tagasi saada. Äga ärgem olgem nii pahatahtlikud. Ütleme, et ta maksab solidaarsusest, aidates üleval pidada praegusi pensionäre.
Siinkohal on oodata vastuväiteid, et kui Jaan on juba nii vanaks elanud, siis on tema oodatav eluiga pikem ja et nii pikas perspektiivis ilmselt tõuseb ka keskmine oodatav eluiga. Küllap, aga kuna need on kõik oletused, siis jätkem need siinkohal kõrvale nagu ka pensioniea tõusu ja samuti sugugi mitte vähe tõenäolise võimaluse, et praegune üldise vanaduspensioni süsteem kaob lähema paarikümne aasta jooksul üleüldse (võimalus, millele paistavad hetkel viitavat kõik demograafilised ja majanduslikud tendentsid).
Nii et kokkuvõttes on pensionisammas eelkõige solidaarsusmaks, mida vähemalt pärast aastat 1960 sündinud inimestel on igati mõistlik arvata oma maksukoormuse hulka.
Väide, et käibemaks tuleb “ikkagi ettevõtte maksuks lugeda, mitte tarbija maksuks, sest toodete-teenuste lõpphind sõltub otseselt turust ja tarbijate ostujõust” tekitab hämmastust. Olenemata turust ja turuhindadest maksab kõigelt tarbitavalt oma ostujõu piires käibemaksu just tarbija, mitte ettevõte. Käibemaksuga maksustatakse lõpptarbijat, kuigi selles mõttes kaudselt ehk varjatult, et maksuamet korjab selle maksu kokku ettevõtete kaudu. Täpselt samuti nagu sotsiaalmaksu.
Ettevõtteid, kelle käest maksuamet käibemaksu kokku korjab, nimetatakse käibemaksukohuslasteks. Praktikas on käibemaksukohuslased ainult vahendajad, kes annavad tarbija makstud raha riigile edasi. Omaenese käibemaksustatud kulude ulatuses saavad nad seejuures käibemaksu riigilt tagasi küsida. Nii et niinimetatud käibemaksukohuslastest ettevõtted on sisuliselt just iseenda kuludepiires käibemaksust vabastatud.
Niisiis ei saa käibemaksu kuidagi nimetada ettevõtte maksuks. Ühtlasi pole mõtet rääkida sellest, mis saaks siis, kui “hakata arvestama kõikide ettevõtjate maksudega”. Seda polegi postituses tehtud. Postituse kalkulatsioon arvestab eraisiku poolt makstavate maksudega ja peab paika. See kalkulatsioon on pigem konservatiivne ja tagasihoidlik, jättes arvestamata aktsiisid ja mõned muud maksud (mille keskmised saaks laekuvate maksusummade põhjal keskmise tarbija jaoks välja arvutada küll).
Maksuraha kasutamine on omaette teema ja sellesse ma hetkel ei süüviks.
Küll aga tahaks “Minale” 11. jaanuarist öelda, et oponentide ansiplik mõnitamine mõjub äärmiselt ebaveenvalt ega aita naeruvääristatavaid seisukohti mitte ümber lükata, vaid toetab neid. Säärase retoorika võiks jätta Delfi kommentaariumi.
Maamaksu ju enam pole vaja maksta, kui sa selle maapeal elad, teine asi, kui sul on mööda Eestit laiali mitu krunti.
Veel on ju nö makseterminalimaks. Poes, kus on makseterminal arvestatakse igale müüdavale kaubale juurde makseterminali kuu rendi tasu, mis on kokku ca ühe töötaja palk, st sa pead maksma rohkem, et poes oleks elektrooniliserahaga tasumise võimalus. Sa ei pääse sellest ka siis, kui sa maksad sularahas.
Laas,
Pensionifondid on paras loterii, kui elad piisavalt kaua, siis teoreetiliselt midagi saad (tagasi), kui ei, siis sinu raha ei saa isegi sinu perekond. Teiseks need, kes lähevad 20 aasta pärast pensionile, ei saa praegustest fondidest sentigi. Praegu toimub inimeste lollitamine.
Käibemaks ja ettevõtete maksud – ühtegi maksu, maksu tõusu ei maksa ettevõte, kõike maksab kinni tarbija!
Kui riik ei sekkuks majandusesse, oleksid hinnad oluliselt madalamad ja inimesed rikkamad. Vaba turumajandus on ainuke normaalne naturaalne lahendus. Sotsialism aga mõjub hävitavalt.