Üks suvaline näide kellegi minule tundmatu inimese lõbusast elust.
Probleemi kirjeldus
Ma ei mäleta kuigi palju laupäeva ööst vastu pühapäeva.
Probleemi juurpõhjuste analüüs “5 miksi” tehnika abil:
1. Miks ma laupäeva ööd vastu pühapäeva ei mäleta?
Vastus: Sest olin väga purjus.
2. Miks?
Vastus: Sest ennast täis juua tundus sel hetkel lõbus vaheldus.
3. Miks?
Vastus: Sest mul polnud meeles, millega see tavaliselt lõpeb.
4. Miks?
Vastus: Sest viimasest viinavõtmisest oli möödas liiga palju aega.
5. Miks?
Vastus: Sest ma ei joo piisavalt sageli?
Nagu selgub, läks erakordselt valesti nii laupäeva õhtu kui käesolev 5-miksi juurpõhjuste analüüs.
Kus valele rajale sattusin?
Ma ise pakun, et juba kuskil 4. miksi vastuse juures, sest eesmärgi saavutamise seisukohalt olnuks märksa õigemad vastus selline:
4. Miks?
Sest puudus õigeaegne automaatne pidur ja meeldetuletus tagajärgedest. Tööstuses öeldakse selle kohta, et puudus vajalik veavälistus (poka-yoke).
Sellest vastusest edasi ei olnuks tegelikult tarviski mikse küsida.
Veavälistus on tavaliselt parim lahendus
Veavälistusmeetodid võivad olla väga erinevad. Antud juhtumi korral võib päris kindlalt väita ja empiiriliselt on tõestatud, et üheks parimaks lahenduseks võib lugeda seda kui keegi kaaslastest teab, et sind on vaja õigel ajal peolt minema lohistada.
Aga 5 miksi tehnikat ei kasutata tavaliselt eraeluliste probleemide analüüsimiseks. See on tehnika, mida kaasaegsed tootmisettevõtted kasutavad peaaegu alati, kui neil on tarvis jõuda jälile mõne probleemi (kliendikaebuse, avastatud praagi vms) tõelisele põhjusele ning väga sageli leidub tootmises võimalusi leitud juurpõhjused välistada või nende tekkimise tõenäosust vähendada muudetud töövõtete, töövahendite või mõne muu kavala nõksu abil.
Kuidas see kõik sinule kasulik on?
Viie miksi abil saab juurpõhjuste analüüsi teha praktiliselt iga probleemi korral ja vaatamata sellele kui sügavale probleemidesse süübitakse, on see peaaegu alati protsessina sama lihtne ja lõbus. Kui töötad tootmisettevõttes või veelgi parem, kui juhid või suunad tootmisettevõttes mõnd tähtsat protsessi, siis tasub endale selline mikside küsimine kindlasti sisse harjutada, sest probleeme on su ümber tõenäoliselt iga päev ning tõelise juurpõhjuse väljaselgitamata ja elimineerimata jätmise korral ei lähe neid kunagi vähemaks.
Nii et järgmine kord kui keegi küsib, miks töötaja unustas ühe kruvi keerata, ei ole mõtet pakkuda vastust, et inimene oli hooletu või korralikult koolitamata.
Muideks viis MIKS’i meetod ei tähenda 5 korda miks küsimust, vaid need küsimused on järgmised:
5W1H – What?, Why?, When?, Who?, Where?, How?
ehk – Mis?, Miks?, Millal?, Kes?, Kus?, Kuidas?)
Tere Tea,
Meeldiv näha, et olete kuidagi minu tagasihoidliku blogi otsa sattunud:) Paraku, tuginedes võibolla liialt populaarteaduslikele materjalidele, kuid väga paljus ennekõike aastatepikkusele praktikale ja kokkupuudetele erinevate autotööstuse kvaliteediga tegelevate inimestega (sh OEM-ide vastava ala lektorid), ei saa ma selle W-de tõlgendamise väitega 5 miksi tehnika juures nõustuda.
Tegemist on erinevate probleemilahendustehnikatega. 5W tehnika korral tõesti küsitakse Sinu poolt välja toodud küsimused ning neile peavad leiduma faktilised vastused, mille järel võib probleemi kirjelduse lugeda täielikuks. Seega on 5W (What, Why, When, Who, Where ja How) tehnika kasulik pigem probleemi kirjeldamiseks ja mõistmiseks.
5 miksi ehk 5 why on aga tehnika, mille abil tungitakse sügavale probleemi tekkepõhjustesse ning üritatakse süsteemselt leida juurpõhjus, mille nö väljajuurimisel probleemi enam tekkida ei tohiks.
Viited (neid on muidugi netis mustmiljon, eksole):
http://en.wikipedia.org/wiki/Five_Ws
http://en.wikipedia.org/wiki/5_Whys